Ma ei teagi mida teha nüüd kohe.
Nüüd ma pole jälle siin kirjutanud kuid asju on nii palju muutunud, mina olen muutunud. Tegelen oma trenniga ikka edasi kuid see pole sugugi kõik. Ma tunnen, et ma ise olen muutunud.. Tunnen end tugevamana kuid samas teiste valu läheb no ikka väga hulluks. Elan siin iga asja läbi.
See teadmatus, mis nende eksamitega on kaasnenud on ikka tohutu pinge. Ainult mõtted tuleviku peal. Tahaks juba, et kõik oleks paigas, et kõik oleks loksunud täpselt selliseks nagu olen lootnud ja ette kujutanud.
Pöidlad pihku.
No comments:
Post a Comment