I really can’t believe
that you are gone
feelings of misery
I`m feeling alone
how can i sleep at night
oh please hurry home

27.06

Kui ma vaid teaks, mis siin täna mu pead vaevab. Tänasest siis linnas mõned päevad.. Annan vanaemale veidi rahu ja isegi naudin veidi linnaõhku.

Pea on ikka täis segadust ja õnnetut olemist. Homsest hakkan SAIS-is end registreerima ja vaatab, mis tulevik toob.

Tahan tuju heaks.. kõik võiks minna teisiti . Hästi !!!!

Tänase päeva lause siis taaskord: smile is just a way of saying "don't worry, i'm fine" ...

26.06 - 2

Unustasin lisada, et kool on läbi - jaanipäev on läbi ja kõik on ikka sama keeruline, et mitte öelda keerulisem. Kuramus küll!

26.06

Oehhhhhhhhhhhhh.

Eile siiski ei jäänud vaid koduseks istumiseks vaid meeldivaks nautlemiseks heas seltskonnas... Põhiline on selle juures see, et ma magasin õhtul kella poole 8ni peaaegu.

Häbi ka veidi aga mis teha. :)

Homme siis Pärnu vaikselt asju ajama.

Ei tea kauaks jään aga eks näha ole. :)

Ps: vanade lugude kuulamise aeg.

25.06

Nüüd on siis lõpuks suured Jaanid läbi. :)

Lõpetamine on ka täitsa läbi. Lõpp on lõpetatud võib isegi öelda. :)

Praegu on selline kummaline teadmatus vaid jäänud veel, sest pole aimugi, mida tulevikul mulle pakkuda on.

Pöidlad pihus, et siit madalseisust hakkab mind ootama vaid tõus.

Lõpuks on ka selline mõnus vaikus, kuulen isegi linnulaulu... Meie suur perekond on peaaegu igaüks oma koju jõudnud ja mina vaid vanaema, tädi ja tema pojakesega koju jäänud.

Ainuke asi, mis piinab veel on see meeletu igavus, mis täna minuga kaasas on käinud.

Jaanika, palun tule maale - mida ma siin teen siis sinuta?

21.06

Homme siis lõpetamine. Täna olin eriti tubli, tegin kooki, hakkisin salatimaterjali, käisin lastega mängukal ja nii edasi. :)

Praegu on õnnetu tuju ... ma ei tea, kas kurbus lõpetamise ees jms. või muu... raske asi.

Üldiselt jah.. Saan hakkama.. alati saan ;)

20. 06

Huhh, Jaanikakene ärgitas mind nüüd kirjutama. Vahepeal on nii palju juhtunud, et olen blogitamise totaalselt unustanud. :)

Suve algus on möödunud ootamatult kiiresti. Juuni alguses sai veel viimaseid kooliasju sätitud ja ka viimane eksam tehtud. Eksamid läksid keskpäraselt. 73, 75 ja 45 .. viimase üle olen kohe meeletult õnnetu, teadsin, et kirjand läks kehvasti kuid nii madala

id punkte poleks osanud

oodata. See kohe kindlasti raskendab ülikoolide valikute langetamist. Aga koolist veel niipalju, et kolmapäeval on lõpetamine ja see peatükk minu elust saab läbi.

Teiseks uskumatult heaks asjaks osutus, et peale pikka õnnetut aega otsustasid minu

kullakallid vanemad, et siiski saan minna Rabarockile, mille eest ma olen meeletult tänulik. Ma jäin sellega väga väga väga rahule. Olenemata faktist, et reedesel p

äeval ootas meid metsik vihmasadu ja

tõsine soparalli olen ma väga õnnelik, et sain ära käia. Tundub, et ka häält on natukene retsitud, kuna kurk hakkab kähedaks muutuma.

Eriti jäin ma rahule Sunrise avenue'ga .

See oli niii hea ..just nagu Pendulum.

Siis veel on olnud mul meeletult mõnus veeta aega Kergus, Jaanikakesega.

. Nii hea on õhtuti grillida kahekesi või siidrit lürbata ja lihtsalt jutustada kõigest, mis vaevab või mõttes on. Kõik on kuidagi nii hea.

Samas mõlgutan mõtteid, et ehk peaks tulema peale jaanipäeva uuesti linna ja pikemaks ajaks üksi end selgeks m

õtlema. A eks seda kõike näha

ole. :)

Nii siis, mis veel? Oi jah, õigus olen ju lapsehoidja rollis olnud siin. Mul on üks mõnus poiss siin 6-aastane pärdik oma super ütlemistega. Nagu seda on: "Gerdu, ma pean koguaeg endale midagi suhu pistma, kui midagi maitsvat parajasti ei ole, siis panen näpu." Samuti on tema koos minu täditütrega meeletu Getter Jaani fänn, mis on nii lahe, kuidas nad tantsivad ja

möllavad selle järgi.

Nii palju minu elus on viimasel ajal üldse muutunud, et nüüd tuleks need pildid kas kokku panna ja selgeks mõelda või hoopis kuhugi unustusehõlma kaotada ja uued pildid ette võtta. Kõik on nii kuramuse segane, et kui ma sellele ükskord pihta saan, miks kõik nii on, siis ma olen ilmselgelt saanud jälile maailma kõige suuremale segadusele. Tahan, et kool oleks läbi, jaanipäev läbi ja elu oleks selgem kui pilvesselgimistega ilma ajal. Ehk minu taevas oleks puhas ja selge. Ei viitsi üldse enam võidelda nende segadustega.. Samas mulle meeldib ka, kui asi on keeruline.. OEH oskan vaid seepeale kosta.

Ps: Täna ma lihtsalt üritasin pea tühjaks saada ja koristasin üle 3 h. oma tuba.. mitte tervet korterit vaid just ainult minu tuba. Samas ma tõstsin ma voodi teistpidi ning viskasin HUNNIKUTE viisi mittevajalikke asju ära. Nüüd on tuba nagu puhas leht. Üsna tühjavõitu. A see on hea.