Üle pika aja siis jälle kirjutamas. Kui aus olla, siis on minu elus meeletud muudatused läbi käinud ja sinna ei saa midagi teha. :) Teadagi olen ma muutnud oma elustiili. Teen juba paar nädalat siis sporti ja olen meeletult rahul. Mõnus on uinuda kui iga viimne kui üks energiajääk on kulutatud ja ainus mis sind ootab on unedemaa.
Uskumatu on see, et minu elu on selle viimase kuuga niii palju asju läbi teinud kuid ainus millele ma suudan mõelda on see, et ma olen õnnelik.. ai kurja kus ma olen õnnelik. Pole midagi paremat, kui elada oma elu nii nagu nagu ise seda tahan. Tunded on küll segased kuid kõik on kuidagi täpselt paras. Üha enam sisendan ma endale, et elan vaid korra ja selle nimel tuleb pingutada ja, et elada tuleb kõigest väest! Pole tähtsust, mis olukord on, alati võib hullemaks minna. ST. AINUS MIDA TEHA ON VÕTTA ELU NAUDINGUGA.
Nii hea on, et mul on sellised sõbrannad, ma ei suuda ära tänada, et mul nendega nii vedanud on ... ai kuidas vedanud. Samuti õega.!!
Hetkel on kõik hea ... kõik! Väldin seda masendust ja trotsi
lõppu siis üks lapsesuu ka:
Kui armunud esimest korda suudlevad, kukuvad nad kohe ümber ja ei tõuse enne tundi aega püsti.
No comments:
Post a Comment