Annad sõrme võtab killu hambast. Krõks krõks. Õnneks on selle asjaga positiivsed lood. Nimelt neljapäeval kell 16:00 võtab vastu mind 1 väga õudsa nimega arst. Mis ta nüüd oligi.. Kugelshreiber .. Kindlasti mitte kuid .. hmm, Kaebael ? Ei saa kindel olla. Dilemma. Kuid see ei ole hetkel tähtis! Või tsiteerides 1 minu väga head tuttavat siis : KUID mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.. peale 10 minutilist kohutavalt igavat monoloogi muru värvuse teemal Vms.
Täna vaatasime me meedias filmi Singing Revolution, mis on väga mainekas film ja käsil mul siis juba 2-st korda kuid leian, et mööda vaadates selle liialdustest võib öelda, et selle filmi plussid kaaluvad kindlasti miinused ülesse. Leidsin end lööduna kui kuulsin peale selle esimest korda nägemist kuidas 1 kutt minu kõrval põsti tõusis ja mainis sõbrale ''väga vaikselt'' JUMAL TÄNATUD, ET SEE LÄBI SAI. Ausaltöeldes võin ma ainult tänada seda olukorda, et ta nüüd sündis, sest kui tal praegu ei ole austust meie riigi ajaloo ja kõige muu vastu siis mida kuradit oleks ta 1978-1988 aastatel teinud siin? Olen kindel, et just see lakutud juuste ja põlvedeni kottis pükstega kutt oleks olnud esimene, kes oma ebastiilsete pükste taha oleks komistanud ja seejärel oleks plaganud nii kuis jalad oleks andnud.
Kõige olulisem ei ole õnn vaid viis kuidas sa selle õnneni sattunud oled!
Ilusat Päikselist Kevade Jätku!
Gerdu
