Uhsa.

Tere tali! Nii vara läheb pimedaks. :) Oi kuidas ma armastan talve, nüüd tuleb lihtsalt soojemad asjad kopist välja otsida. :)

2.11.2010

Oi oi, täna oli taas meeletult väsitav ja hullumeelne päev. Nimelt kestis kool taaskord kella 15, 45-ni, mis just seetõttu, et aeg nii kaugel, et pimedas kooli ja pimedas koju , nii kurnav oli. Uni on päev läbi vaevanud kui aus olla. Selline sombusus ja udu mõjus ilmselt. Peale kooli tõttasin siis raamatukokku T. Trubetsky luulekogu võtma, tuli tuju, et peaks üsna varakult seekord arvestusele mõtlema, sest seekord tuleb siis luuletusi esitada. Ausaltöeldes avades tolle luuletaja raamat avastasin ma end hoopis teist emotsiooni tundmas. Üldiselt ma pean siiski tunnistama, et luule pole minu südame leek... aga see poeesia oli hoopis teise efektiga kuidagi huvitav oli. Siis asusin ma õppima... , muide just tuli jutuks (musiga), et inimesed on ikka nii naljakad. Mina olen selline, kes õpib kohe peale kooli, et võimalikult ruttu tehtud saada ja asjad ka värskelt meeles. Ma lihtsalt ei suuda end õhtul kell 9 sundida neid asju vaatama. Samas Tema on täpselt vastupidi. :)

Peale õppimist oli väike jalutuskäik ja nüüd ma siin olen.

Muide ma olen ülimalt sõltuvuses mängust Robot Unicorn Attack, tegin suure vea, et klassiõdede tegevust piilusin. Nüüd olen ohver:)

Ps. Ma tean, et pole super fotograaf kuid pildid mis siin on.. on enamus minu enda tehtud. Seda ka see foto.

:)

Oioi, olen jälle patustanud ja pole pikka aega rääkimas käinud. Vahepeal olen siis meeletult kiiret elu elanud nimelt. Just sai Tartus, Tallinnas ja maal käidud. Käsil oli siis vaheaeg, mis on minumeelest üks suurimaid gümnaasiumi plusse. Nii mõnus oli käia mööda Tartu tänavaid või sõita vahelduseks trammi, trolli või mõne muu bussiga kui need mis Pärnu linna tänavatel sihiga ringi vuravad. Käidud sai ka ülikoolides, just see oligi tegelt eesmärk, miks ma selle ligi 400-500 km. reisi ette võtsin. Esialgu ma läksin siis Tallinna Ülikooli kaema. Seltskond oli vahva, kõik oli super. Meeldis väga! Samuti jättis väga sügava mulje Tartu Ülikool.. aga vat kui neid teste nägin, ausaltöeldes... Tuli ikka hirm peale küll. Tuli tunne, et olen väike laps kes ei oska veel lugeda ja mulle näidatakse raamatut. See näitas mulle lihtsalt seda, et ma pean pingutama.. ega ülikool nalja asi ju ei olegi. Tuleb pingeline aasta.. Juuksed lähevad krussi.. Varsti saab mind ilmselt superafroga näha :)