13.09

Tänane päev on selle sõna kõige otsesemas tähenduses "vihmapilv". Tulles koolist läksin ma vale bussipeale. Mõtlesin, et ah Kristiinest polegi minu juurde nii pikk maa.. Ei olegi, kui paduvihm sind ei taba. See vastik, meeletu vihm siis piinas mind. Kui oma elukohta jõudsin siis lihtsalt istusin diivanile ja tundsin kuidas külmavärinad minust üle käisin. Peale mõnda tegevust otsustasin pikali visata ja natuke pikutada ja just enne äratuskella hakati mulle helistama. :P
Tervis on praeguseks juba üsna normis, kurk aint vajaks veidi ravimist. Ma ei suuda unistamist lõpetamast oma kallitest saabastest ja paksust jopest.. :(

See nädalavahetus ootab mind siis Pärnu ja samuti järgmine. Tahaks küll koju vahepeal. Emaga suheldes netis tahaks küll teda juba näha. Selline emme ja koduigatsus nagu pisikesel plikal.

Täna olen millegi pärast jälle kurvas tujus.. Ma tunnen end juba nagu melanhoolik..
Õhtul nüüd üritasin tuju paremaks saada musta huumoriga ning naljakate tsitaatidega aga ikka, kui viskad need silme eest ära, siis kaob ka tuju.

Panen siis siia ka paar tk. ( autorites pole kindel)
“I just broke up with someone and the last thing she said to me was "You'll never find anyone like me again!" I'm thinking, "I should hope not! If I don't want you, why would I want someone like you."”


“It is better to be beautiful than to be good, but it is better to be good than to be ugly.”


Hirrrrrmsasti tahaks nv.d homme ootab mind niigi üsna raske päev.. kella 8st kuni 17.30ni. :(
Lõpus veel anatoomia ja füsioloogia. Karm värk ikka!
Best of luck to me!!
Bestest luck!! :))
Pole mul rohkem midagi seletada.. Homme näeme!