Südame tükk on loomulik kadu.
Valu mida enne vaid kartsin,
selle kõik puu alla maha matsin.
Pisar mu silmis kurnab mu meelt,
hammastega tigedalt hammustan keelt.
Tahtsin ju sind jah sind ainult veel,
loodan, et kohtan sind veel eluteel.
Oled mul kalleim kui kuld,
parem kui eestimaa muld.
Austan sind igati iga oma rakuga,
kuid jätkuda saab see vaid minu südame katkuga.
No comments:
Post a Comment